tald
Tald on jalga allosas paiknev lame, paksenenud nahkosa, mis moodustab jala alumise pinna ja millele inimene kõndides või seistes toetub.
Tald on jalga alumine, lame osa, mis ulatub varvaste juurest kanna ligi ja millele inimene kõndides, seistes või jookstes toetub. Tald koosneb paksenenud nahakihist, rasv- ja sidekudedest ning lihastest, mis aitavad kehakaalust tingitud survet jaotada ja lööke pehmendada. Inimese tald on evolutsiooni käigus kohanenud püstise kõnni jaoks ja moodustab koos kanna ja jalalaba teiste osadega kaare, mis talub suurt koormust. Talas paiknevad ka arvukad närviotsad, mis muudavad selle puudutuse suhtes väga tundlikuks. Argikeeles kasutatakse sõna tald ka jalatsi alumise osa kohta, mida nimetatakse samuti tallaks või jalatsitallaks. Väljenditega nagu «tald hellaks kõndida», «kõva tald» või «talla andma» viidatakse jala põhjaosaga seotud tegevustele või omadustele.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, suguluses soome keele sõnaga «taltta» (tald).
Kasutusnäited
Pärast pikaajalist jooksmist olid tallad valusad ja punased.
Jalanõud peavad olema piisavalt pehmete taldadega, et kõndimine mugav oleks.
Ta sai talda oksa astudes haava.