reaalservituut
Reaalservituut on kinnisasja koormav reaalne asjaõigus, mis annab teise kinnisasja omanikule õiguse kasutada koormatud kinnisasja piiratud ulatuses või piirata selle kasutamist. Kõige levinum näide on teeservituut, mis annab õiguse sõita läbi naabri maa.
Reaalservituut on asjaõigus, mis annab ühe kinnisasja (valitseva kinnisasja) omanikule õiguse kasutada teist kinnisasja (teenivat kinnisasja) teatavaks otstarbeks või piirata selle kasutamist. Reaalservituut on seotud kinnisasjaga endaga, mitte konkreetse isikuga – kui kinnisasi müüakse, läheb servituut koos maaga üle uuele omanikule. Praktikas tähendab see, et näiteks teeõigus naabri maa kaudu kehtib ka siis, kui naabri maatükk müüakse uuele omanikulle. Kõige levinumad reaalservituudid Eestis on teeservituut (õigus sõita või kõndida läbi naabri maa, kui oma kinnisasjale puudub tee), kommunikatsioonide servituut (õigus paigaldada ja hooldada näiteks vee- või elektrijuhtmeid naabri maal) ning veeõigus. Reaalservituut kantakse kinnistusraamatusse ja teeniv kinnisasi on sellega alaliselt koormatud. Reaalservituuti võib seada notariaalselt tõestatud lepinguga või kohtuotsusega, kui pooled ei lepi kokku vabatahtlikult. Servituut võib olla tasuta või tasuline, olenevalt poolte kokkuleppest.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast servitus (orjus, alluvus, teenimiskohustus), mis tuleneb sõnast servire (teenima). Õigusterminina tähistab ühe kinnisasja teenimiskohustust teise kinnisasja suhtes.
Kasutusnäited
Naabrid sõlmisid lepingu, millega seati reaalservituut läbisõiduõiguse näol.
Kinnistusraamatusse on kantud reaalservituut, mis annab õiguse kasutada kaevu naabri maal.
Elektriettevõte taotles kohtu kaudu reaalservituudi seadmist elektrijuhtme paigaldamiseks.