riigikord
Riigikord on riigi valitsemise ja võimu korralduse süsteem, mis määrab kindlaks riigivõimu teostamise viisi, riigiorganite ülesehituse ja kodanike õigused ning vabadused.
Riigikord on riigi põhiseaduslik korraldus, mis määratleb, kuidas riiki valitsetakse, kuidas riigivõim on jaotatud ja millised on kodanike põhiõigused ning -kohustused. See hõlmab võimude lahususe põhimõtet (seadusandlik, täidesaattev ja kohtuvõim), valitsemisvormi (nt parlament, president, valitsus) ning riigipea volitusi. Riigikorra aluseks on tavaliselt põhiseadus, mis on riigi kõrgeim õigusakt. Eesti riigikord on määratletud Eesti Vabariigi põhiseaduses, mis kehtestati 1992. aastal. Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus kõrgeim riigivõim kuulub rahvale ja teostatakse Riigikogu, Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse kaudu. Riigikord eristub mõistest valitsemisvorm, kuigi neid kasutatakse sageli koos. Erinevates riikides võib riigikord olla monarhia, vabariik, diktatuur või muu valitsemisvorm. Riigikorra muutmine toimub tavaliselt põhiseaduse muutmise kaudu, mis nõuab enamasti kvalifitseeritud häälteenamust või rahvahääletust.
Etümoloogia
Liitsõna: riik + kord. Eesti keeles kujunenud poliitiline termin.
Kasutusnäited
Eesti riigikord põhineb võimude lahususel ja demokraatlikel väärtustel.
Põhiseadus sätestab riigikorra aluspõhimõtted ja kodanike põhiõigused.
Paljud riigid vahetasid pärast Nõukogude Liidu lagunemist oma riigikorda ja võtsid suuna demokraatia poole.