seerum
Seerum on vedelik, mis eraldub verest pärast hüübimist või tsentrifuugimist, sisaldades antikehi ja teisi valgulisi aineid. Kasutatakse laialdaselt meditsiinis diagnostikas, ravimina ja kosmeetikas.
Seerum on läbipaistev kollakashall vedelik, mis jääb järele, kui verest eemaldatakse rakud ja hüübimisfaktorid. Meditsiinis on seerum oluline diagnostiline ja ravivahend – seda kasutatakse näiteks antikehade tuvastamiseks, vaktsiinide tootmiseks ning mitmete haiguste raviks (nt antivenoomid, immuunglobuliinid). Immunoloogias on oluline mõiste immunseerum ehk antiseerum, mis sisaldab spetsiifilisi antikehi kindla haiguse või mürgise aine vastu. Kosmeetikas on seerumid kõrgkontsentreeritud nahale kantavad tooted, mis sisaldavad aktiivseid koostisaineid nagu vitamiinid, hüaluroonhape või peptiidid. Need on tekstuurilt kergemad kui kreemid ja tungivad sügavamale nahka. Igapäevakeeles viitab «seerum» tihti just kosmeetilisele tootele, näiteks C-vitamiini seerumile või niisutavale seerumile. Meditsiinikontekstis on seerum aga täpselt määratletud bioloogiline vedelik, mida kasutatakse nii uurimistöös kui ravis.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast serum, mis tähendas 'vadakut' või 'vesist vedelikku'
Kasutusnäited
Arst võttis vereanalüüsi jaoks seerumi proovi, et kontrollida antikehade taset.
Iga hommik kandsin näole C-vitamiini seerumit enne kreemi peale panemist.
Maohaavamürgistuse korral süstitakse patsiendile spetsiaalset seerumit, mis neutraliseerib mürki.