senaator

nimisõna neutraalne poliitika

Senaator on senati liige, ülalkoja saadik kahekojalises parlamendis. Senaatorid valitakse või nimetatakse ametisse riigiti erinevatel tingimustel.

Senaator on senati liige, kellel on seadusandlik võim kahekojalise parlamendi ülemkojas. Senaat on tavaliselt parlamendi teine koda, mis esindab piirkondi, osariike või tegutseb esindajatekoja vastukaaluna.

Senaatorite valimine või nimetamine toimub riigiti erinevalt. Näiteks Ameerika Ühendriikides valitakse kaks senaatorit igast osariigist kuueks aastaks, samas kui mõnes riigis nimetatakse senaatorid ametisse või pärivad nad oma koha. Senaatoritel on tavaliselt pikemad ametiajad ja nad esindavad laiemat valijaskonda kui esindajatekoja liikmed.

Senaat kui institutsioon pärineb Vana-Rooma riigikorrast, kus senatus oli aristokraatlik nõukogu. Tänapäeval on senaatorid demokraatlikult valitud või ametisse nimetatud seadusandjad, kellel on oluline roll seaduste vastuvõtmisel, valitsuse kontrollimisel ja mõnel juhul ka kohtunik­e kinnitamisel.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast senator ('vanem, nõuandja'), mis tuleneb sõnast senex ('vana, eakas').

Kasutusnäited

Ameerika Ühendriikide kongressi kuulub sada senaatorit, kaks igast osariigist.
Senaator esitas ettepaneku uue seaduseelnõu kohta.
Prantsusmaal valitakse senaatorid kaudsete valimiste teel.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt