sõitma
Sõitma on tegusõna, mis tähendab liikumist sõiduki, looma või muu sellise vahendiga, kus inimene asub peale või istub peal. Näiteks autoga, jalgrattal, hobusega või suuskadel sõitmine.
Sõitma tähendab liikumist mõne sõiduki, looma või muu liikumisvahendi abil, kusjuures inimene on tavaliselt istuvad või seisvas asendis ning ei liigu oma jalgade abil nagu kõndimisel või jooksmisel. Põhilised tähendused: 1. Liikumine sõidukiga (auto, buss, rong, jalgratas jne): inimene juhib sõidukit või on selles reisijana. Näiteks «sõitma autoga tööle», «sõitma rongiga Tartusse». 2. Liikumine looma seljas, eriti hobusega: «sõitma hobusega». 3. Liikumine libisevatel vahendetel nagu suusad, uisud, kelk: «sõitma suuskadel», «sõitma kelguga». 4. Ülekandelises tähenduses võib «sõitma» tähendada ka kiiremat liikumist või voolamist, näiteks «pilvid sõidavad taevas». Sõitmine erineb kõndimisest ja jooksemisest selle poolest, et kasutab väliseid abivahendeid liikumiseks. Eesti keeles on sõitmine oluline osa igapäevasest keelekasutusest, eriti seoses liiklemise ja transpordi teemadega.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, eesti keeles on sõitma olnud kasutusel juba vanade kirjakeele aegadest saati. Sugulussõnad on soome keeles 'ajaa' ja ungari keeles 'hajt'.
Kasutusnäited
Homme sõidan bussiga Tallinnasse.
Lapsed sõitsid kelguga mäest alla.
Ta sõidab igal nädalavahetusel maale autoga.
Suvel sõitsime jalgratastega mööda rannikuteed.
Rong sõidab Tartu poole kell kolm.