suvekodu
Suvekodu on hooajaline eluase, mis asub tavaliselt maal, järve ääres või metsas ja mida kasutatakse peamiselt suvekuudel puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks.
Suvekodu on hooajaline eluase, mida kasutatakse peamiselt suvekuudel puhkamiseks, aia- ja aiatöödeks ning looduslähedaseks eluviisiks. Suvekodud asuvad tavaliselt väljaspool linna, maapiirkondades, järvede ja jõgede ääres, rannikul või metsas. Eestis on suvekodu traditsiooniliselt oluline osa kultuurist – paljud pered veetsid nõukogude ajal ja veedad ka tänapäeval suve suvekodus, kus tegeldakse aianduse, marjade korjamise ja loodustegevustega. Suvekodu võib olla nii lihtne puitehitis ilma mugavusteta kui ka tänapäevane majapidamine kõigi vajalike mugavustega. Erinevalt põhielukohast ei ole suvekodu tavaliselt varustatud talvisteks elutingimusteks, kuigi mõned kaasaegsed suvekodud on aastaringselt kasutatavad. Suvekodude juures on sageli oma köögiviljaaed, saun ja juurdepääs veekogule. Eesti suvekodukultuur on seotud ka linna- ja maaelu vaheldumise ning loodusläheduse taotlusega, mis on eestlastele oluline osa elukvaliteedist.
Etümoloogia
Liitsõna: suve (suvi) + kodu (eluase). Tähistab hooajalist kodu, mida kasutatakse suvekuudel.
Kasutusnäited
Suvel kolime perega suvekoju Võrtsjärve äärde.
Vanaisa suvekodu on väike puitmaja, kus pole vooluvett ega elektrit.
Paljud tallinlased otsivad suvekodu mitte kaugemale kui 100 kilomeetri kaugusel linnast.