talunik
Talunik on inimene, kes omab ja/või majandab talu, tegeleb põllumajanduse, karjakasvatuse või muu maaeluga seotud tegevusega. Ajalooliselt moodustasid talunikud Eesti elanikkonna põhiosa.
Talunik on isik, kes omab ja/või majandab talu ning tegeleb põllumajanduse, karjakasvatuse, aianduse või muu maaelu-alase tegevusega. Talunik võib pidada nii väikest pereettevõtet kui ka suuremat põllumajandusettevõtet, kasvatades taimi, loomi või tooteid turustamiseks ning enda tarbeks. Eesti ajaloos on talunikel olnud keskne roll. Kuni 19. sajandi teise pooleni olid enamik talunikke mõisnike pärisorjad, kes pidid tegema soodustatud või tasuta tööd mõisas. 1816. ja 1819. aastal kaotati pärisorjus Eestis, kuid maad said talunikud omandada alles 1860.-1880. aastatel talurahva seaduste alusel. Talunikud moodustasid peamise osa Eesti rahvuslikust liikumisest ja iseseisvusest. Tänapäeval on talunik kutse ja ettevõtlusviis, mis nõuab nii põllumajanduslikke oskusi kui ka ettevõtlusoskust. Talunikud on osa Eesti toidutootmisest ja maastiku hooldamisest ning saavad sageli toetust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kaudu. Eesti põllumajanduslikku tegevust reguleerib põllumajandusseadus ning talunikke esindab Eestis Eesti Talupidajate Keskliit.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «talu» ja liitega -nik, mis tähistab tegevust või kuuluvust. Talu ise pärineb muinasgermaani sõnast, mis tähistas elamut ja majandusüksust.
Kasutusnäited
Meie pere on olnud talunikud juba viis põlvkonda.
Talunik müüb oma toodangut otse turuplatsil.
19. sajandil said talunikud õiguse oma maad omandada.