röövel
Röövel on inimene, kes kasutab vägivalda või ähvardust kelleltki vara või raha röövimiseks. Röövel on kurjategija, kes sooritab rüüstamisi ja vargusi, sageli relvastatud või jõhkrate meetoditega.
Röövel on isik, kes sooritab röövimist ehk võtab teiselt inimeselt vara, raha või muid väärtusi vägivalla või vägivallaga ähvardamise teel. Röövel erineb tavalisest vargast selle poolest, et kasutab ohvri vastu füüsilist jõudu, ähvardust või hirmutamist. Röövimise eest on ette nähtud kriminaalkaristus. Ajaloolis-kultuurilises kontekstis on röövel sageli seostatud tegelastega nagu metsavenna, teeröövli või piraadilaadse kurjategijaga, kes tegutseb ühiskonna servades või seadusest väljaspool. Eesti rahvajuttudes ja legendides esineb röövel kui ambivalentne kuju – mõnikord kurjategija, mõnikord ka rahvakangelane, kes röövib rikkalt ja jagab vaestele. Kaasaegses õiguskeeles määratletakse röövimist kui kellegi vallasasja vägivaldselt ära võtmist või vägivaldselt enda valdusesse saamist. Röövel võib tegutseda üksi või kambana, ja tema tegevust nimetatakse röövimine, röövretk või rüüstamine.
Etümoloogia
Eesti keeles põlissõna, suguluses soome sõnaga «ryöväri». Tüvi on seotud tegusõnaga «röövima».
Kasutusnäited
Panga röövel põgenes sündmuskohalt varastatud autoga.
Muinasjuttudes ilmub sageli röövel, kes elab metsas ja röövib rändureid.
Keskajal olid teeäärne röövel ja tema kaaslased ohtlikud reisijatele.