bandiit

nimisõna neutraalne õigus

Bandiit on relvastatud kurjategija, kes tegeleb röövimise, rüüstamise või vägivallaga, tegutsedes sageli grupi liikmena. Sõna kannab tugevat negatiivset varjundit.

Bandiit on isik, kes tegeleb relvastatud kuritegevusega, nagu röövimine, rüüstamine, inimeste ründamine või muu vägivaldne tegevus. Bandiidid tegutsevad sageli rühmadena ehk bandiitidena ning nende tegevus on tavaliselt suunatud vara hankimisele vägivalla või ähvarduste abil.

Ajaloolis-kultuurilises kontekstis on bandiite seostatud eriti 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Venemaaga, kus nad tegutsesid teedel ja linnades. Eesti keeles kasutati sõna eelkõige Vene keele mõjul.

Tänapäeval kasutatakse sõna 'bandiit' nii otseses tähenduses relvastatud kurjategija kohta kui ka argikeeles üldisemalt jõhkra, hooletult tegutseva või vägivaldse inimese kohta. Sõna on emotsionaalselt laetud ja sisaldab tugevat hukkamõistu.

Etümoloogia

Laenatud vene keelest (бандит), mis omakorda pärineb itaalia keelest (bandito 'väljas pandud, seaduseväliseks kuulutatud'), tuletis sõnast bando 'kuulutus, keeld'.

Kasutusnäited

Teeäärne kõrts oli kuulus bandiitide peidupaigana.
Politsei vahistas kolm relvastatud bandiiti, kes olid panka röövinud.
Filmi tegevustik kujutab bandiitide ja seadusekaitsjate vastasseisu Metsikul Läänest.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt