tank

nimisõna neutraalne tehnoloogia

Soomustatud ja relvastatud roomikutel liikuv sõjaväemasin, mis on varustatud suurtükiga ja kasutatakse maismaalahingutes. Samuti mahuti vedelike või gaaside hoidmiseks.

Tank on soomustatud lahingumasin, mis liigub roomikute abil ja on relvastatud suurtüki ning kuulipildujatega. Tanki põhiomadused on tugev soomus, mis kaitseb meeskonda vaenlase tule eest, võimas relvastus maapealsete ja õhusihtmärkide tabamiseks ning liikuvus erinevates maastikutingimustes. Tankid kujundati välja Esimese maailmasõja ajal vastuseks kaevikusõja ummikusse ning need said otsustavaks sõjatehnika liigiks Teises maailmasõjas ja hilisemates konfliktides.

Tanki meeskond koosneb tavaliselt kolmest kuni neljast inimesest: juht, laskur, laadija ja ülem. Kaasaegsed tankid on varustatud keeruka tulekontrollisüsteemiga, öönägemisseadmetega ja aktiivse kaitsega. Tankid liigitatakse erinevalt: põhilahingutankid, keskmised, kerged ja rasked tankid ning erinevad erimasinad tanki veermiku baasil.

Sõnal tank on ka teine tähendus – mahuti või paak, mida kasutatakse vedelike, gaaside või muude ainete hoidmiseks ja transportimiseks. Selles tähenduses kasutatakse sõna eelkõige tehnikas ja tööstuses, näiteks kütusemahuti, veepaak või keemiatööstuse reservuaar.

Etümoloogia

Inglise keelest tank, mis pärineb gujarati keelest (ṭānkh) või marathi keelest (ṭāṅkẽ), tähendusega 'veemahuti, tiik'. Sõjalise tähenduse sai sõna Esimese maailmasõja ajal, kui britid kasutasid varjanimena 'tank' uue salajase lahingumasina kohta, et varjata selle tegelikku sõjalist eesmärki.

Kasutusnäited

  • Lahinguväljale jõudsid raskerelvastatud tankid, mis tungisid läbi vaenlase kaitsejoonest.
  • Põllumajanduses kasutatakse suuri tanke vee ja väetiste hoidmiseks.
  • Muuseumis on väljas Teise maailmasõja aegne tank T-34.
  • Veetorni tank mahutab kuni tuhat kuupmeetrit joogivett.

Otsi järgmist sõna: