tiba

Tiba on argikeelne sõna, mis väljendab väikest kogust või määra millestki. Seda kasutatakse eriti sageli toidu, joogi või muu aine puhul, näiteks «lisa tiba soola» või «jõin tiba vett». Tiba on hulgasõna, mis rõhutab vähesust või tagasilikkust. See on sarnane sõnadele natuke, pisut, pisku, põrmuke. Sõna on Eesti murdekeeltes ja rahvakeeles laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis. Kasutatakse nii materiaalide koguste (näiteks tiba jahut, tiba suhkrut) kui ka abstraktsete mõistete puhul (näiteks tiba kannatlikkust, tiba õnne). Võib esineda ka väljendis «ei tibatki», mis tähendab 'mitte üldse, mitte natukestki'.