toitjakaotuspension
Toitjakaotuspension on riiklik pension, mida makstakse isikule, kes on kaotanud teda ülal pidanud perekonnaliikme. Eestis makstakse seda eelkõige lastele, kelle vanem on surnud, samuti teistele ülalpeetavatele, kes olid surnud isikust majanduslikult sõltuvad.
Toitjakaotuspension on sotsiaalkindlustussüsteemi osa, mis tagab rahalise toe inimestele, kes on kaotanud oma peamise toitja ehk ülalpidaja. Pensioniõigus tekib siis, kui surnud isik oli kohustatud või tegelikult pidas ülal teist isikut. Eestis on toitjakaotuspensioni peamised saajad alaealised lapsed, kelle üks või mõlemad vanemad on surnud. Pensioni võivad saada ka täisealised lapsed kuni 24-aastaseks saamiseni, kui nad õpivad. Samuti on õigus pensionile leskedel ja teistel isikutel, kes olid surnud toitjast majanduslikult sõltuvad, näiteks kui nad hooldavad surnud isiku alaealisi lapsi või on ise töövõimetud. Toitjakaotuspensioni suurus sõltub surnud isiku kogutud pensionikindlustuse stažist ja tema eluajal teenitud töötasust. Eestis määratakse ja makstakse seda pensioni riikliku pensionikindlustuse kaudu. Pensioniõiguse tuvastamiseks tuleb esitada avaldus Sotsiaalkindlustusametile koos vajalike dokumentidega, mis tõendavad sugulus- või ülalpidamissuhet.
Kasutusnäited
Pärast isa surma sai 12-aastane poeg õiguse toitjakaotuspensionile.
Toitjakaotuspensioni saamiseks tuleb esitada avaldus koos sünnitunnistuse ja surmatunnistuse koopiatega.
Täisealisel üliõpilasel on õigus saada toitjakaotuspensioni kuni 24-aastaseks saamiseni, kui tema vanem on surnud.