töörahvas
Töörahvas on inimeste rühm, kes elatub füüsilise või vaimse töö tegemisest, eriti käsitöölised, töölised ja lihtsamat tööd tegevad inimesed; töötav rahvaklass.
Töörahvas on ühiskonnakiht või sotsiaalne rühmitus, kuhu kuuluvad inimesed, kes teenivad elatist peamiselt oma tööjõu müümise kaudu. Mõistet kasutatakse sageli viitamaks töölisklassile, käsitöölisele, teenindussektoris töötajatele ja muudele inimestele, kes teevad füüsilist või lihttööd. Ajalooliselt on töörahvas olnud vastandatud jõukamatele ühiskonnaklassidele nagu aadlikud, mõisnikud või kapitalistid. Sõna kannab endas sageli solidaarsuse ja ühiskondliku kihistumise tähendust. Eesti ajaloos on töörahva mõiste olnud oluline osa rahvusliku ärkamisaja ja hilisema ühiskondliku arengu käsitlustest, kus rõhutati lihtrahva rolli ja õigusi. Tänapäeval kasutatakse terminit laiemalt kõigi palgast sõltuvate inimeste kohta, kes elatuvad oma töö tegemisest, mitte kapitali või varast. Mõiste võib kanda ka poliitilist alatoonи, eriti ajaloolises kontekstis seoses töölisliikumise ja sotsiaalreformidega.
Etümoloogia
Liitsõna: töö + rahvas. Kujunes 19. sajandi eesti kirjakeeles tõlkevastena saksa Arbeiterklasse ja vene paбoчий нapod eeskujul.
Kasutusnäited
19. sajandi lõpus hakkas töörahvas nõudma paremaid töötingimusi ja õiglasemat tasu.
Sotsiaaldemokraatlik liikumine sai tugeva toetuse just töörahva hulgast.
Eesti vabariigi algusaastatel moodustas töörahvas suure osa elanikkonnast.