tunnetus
Tunnetus on protsess, mille käigus inimene omandab teadmisi ja mõistab ümbritsevat maailma meelte, mõtlemise ja kogemuse kaudu.
Tunnetus on filosoofiline ja psühholoogiline mõiste, mis tähistab protsessi, mille käigus inimene omandab teadmisi, mõistab ja tõlgendab ümbritsevat maailma. Tunnetus hõlmab nii meeltega tajumist (nägemine, kuulmine, kompimine) kui ka mõtlemist, mällu talletamist ja kogemuste töötlemist. Filosoofias jagatakse tunnetus tavaliselt kaheks: empiiriline tunnetus, mis põhineb kogemusel ja vaatlusel, ning ratsionaalne tunnetus, mis tugineb mõistusele ja loogikale. Tuntud filosoofid nagu Platon, Aristoteles ja Immanuel Kant on palju kirjutanud tunnetuse olemuse ja võimaluste üle. Psühholoogias uuritakse tunnetust kognitiivse psühholoogia raames, keskendudes sellele, kuidas inimene informatsiooni vastu võtab, töötleb ja kasutab. Tunnetusprotsessid hõlmavad tähelepanu, mälu, õppimist, probleemide lahendamist ja otsuste tegemist. Igapäevases keelekasutuses võib tunnetus viidata ka üldisemalt inimese arusaamale või teadmisele mingist asjast.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «tundma», liide -tus moodustab abstraktse nimisõna
Kasutusnäited
Filosoofia ajaloos on tunnetus olnud üks kesksetest uurimisteemadest.
Lapse tunnetus areneb järk-järgult kogemuste ja õppimise kaudu.
Teaduslik tunnetus põhineb vaatlusel, katsetamisel ja loogikal.