üldvalimine
Üldvalimine on valimised, kus osalemisõigus on kõigil täiskasvanutel kodanikel, sõltumata nende varalisest seisundist, haridusest, soost või muudest omadustest.
Üldvalimine on demokraatliku valimissüsteemi põhimõte, mille kohaselt on hääletamisõigus kõigil täisealistel riigi kodanikel. See tähendab, et valimisõigus ei sõltu inimese varalisest seisundist, maksustamisest, haridusest, soost, rahvusest ega muudest isiklikest omadustest. Üldvalimise põhimõte on kaasaegse demokraatia üks alustalasid. Ajalooliselt polnud valimisõigus alati üldine – näiteks 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli paljudes riikides valimisõigus ainult teatud varaliikmete, haridusega või meessoost isikute privileeg. Eestis kehtestati üldine valimisõigus esimest korda 1917. aastal Asutava Kogu valimistel. Tänapäeval on üldvalimise põhimõte sätestatud Eesti põhiseaduses ja see kehtib kõigil valimistel: Riigikogu valimistel, kohalike omavalitsuste valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel. Üldvalimise kõrval on demokraatliku valimissüsteemi teisteks põhimõteteks võrdne, otsene ja salajane hääletamine.
Kasutusnäited
Eesti Vabariigis põhineb demokraatia üldvalimise põhimõttel.
Üldvalimise õigus oli naistele paljudes riikides keelatud kuni 20. sajandini.
Põhiseadus tagab üldvalimise kõigile täisealistele Eesti kodanikele.