varrukas
Varrukas on rõivaosa, mis katab käsivart, ulatudes õlast randmeni või lühemalt.
Varrukas on rõivaosa, mis katab käsivart ning moodustab ülerõiva, pluusi, kleit või muu rõivaeseme ühe põhiosa. Varrukad võivad olla erineva pikkusega: pikad (ulatuvad randmeni), kolmveerand pikkusega (ulatuvad randmest lühemalt), poolpikad (lõpevad küünarnuki juures) või lühikesed (katavad vaid õla). Varrukaid võib kanda nii praktilisel eesmärgil (soojapidamiseks, kaitseks) kui ka moelistel kaalutlustel. Erinevaid varrukavorme on palju: aasavarrukas, tuulivarrukas, kaelusvarrukas, keiserlikud varrukad ja paljud teised, mis erinevad nii lõike, mahu kui ka kinnituslahenduse poolest. Ülikonna, kampsuni, mantli, jakki ja teiste ülerõivaste puhul on varrukas tavaliselt eraldi õmmeldud osa, mis kinnitatakse õmblusega rõiva põhiosaga. Eesti rahvarõivastele on iseloomulikud õhukesest kangast või tikitud varrukad, mida kaunistati mitmesuguste mustritega. Tänapäeval tähistavad fraasid nagu «sättida varrukad üles» või «käed varrukast välja» tegutsemist või aktiivsust, ning ütlus «Sul on miski varrukas» viitab varjatud plaanile või kavatsusele.
Etümoloogia
Sõna «varrukas» tuleneb sõnast «vars» (pika kujuga ese, pulk), viidates käsivarre katvale rõivaosale.
Kasutusnäited
Soe talvejope peaks olema pikkade varrukatega, et käed külma eest kaitstud oleksid.
Suvel kannan meelsasti lühikeste varrukatega särke, sest nii on jahedam.
Kleit oli kaunistatud pitsist varrukatega, mis ulatusid just küünarnukini.
Ta kääriti pluusi varrukad üles ja asus pühkima.