alusetu
Alusetu on midagi, millel puudub kindel alus, põhjendus või õigustus. See tähendab ka millegi, mis on ehitatud ebakindlale või ebastabiilsele alusele.
Alusetu on omadussõna, mis kirjeldab asju, sündmusi või väiteid, millel puudub tugev alus või õigustus. Seda kasutatakse kahel viisil: esiteks füüsilises tähenduses, kui midagi on ehitatud nõrgale või ebastabiilsele pinnasele, ja teiseks abstraktses tähenduses, kui väide, kahtlus või otsus puudub faktilisest või loogilisest põhjendusest. Alusetud väited on ohtlikud, kuna need võivad tekitada ebaõiglust ja segadust. Eesti keeles on sõna "alusetu" levinud nii juriidilises kui ka igapäevases kõnes, kus seda kasutatakse kriitika ja vastuväidete väljendamiseks. Antonüüm on "alustatud" või "põhjendatud".
Etümoloogia
Sõna "alusetu" koosneb sõnast "alus" (alg-indoeuroopa juurest, seotud sõnaga "ala") ja lõpust "-etu" (negatiivne tunnus), mis tähendab "ilma". Seega sõna-sõnaliselt "ilma aluseta".
Kasutusnäited
Tema alusetu kahtlus minu aususes solvab mind sügavalt.
Majade alusetu ehitus viis hiljem konstruktsioonide varisemiseni.
See on täiesti alusetu väide, millel puudub igasugune tõendus.