arvamine

nimisõna argikeelne igapäev

Arvamine on protsess, kus inimene moodustab arvamuse või seisukohta millegi kohta, sageli ilma täielike faktideta. See tähendab oletamist, otsingut või hinnangu andmist.

Arvamine on kognitiivne tegevus, mille käigus inimene mõtleb läbi millegi ja teeb järelduse või moodustab seisukohta. See võib tugineda teadmistele, kogemustele, intuitsioonile või osaliselt faktiinformatsioonile. Arvamine erineb teadmisest selle poolest, et see ei ole alati objektiivne ega kindel. Sageli kasutatakse sõna argikeeles oletamiseks, arvepanekuks või hinnangu andmiseks. Arvamine on tavaline inimese igapäevaelus - me arvame teiste inimeste soovidest, tuleviku sündmustest, põhjustest ja tagajärgedest. Filosoofias ja loogikateaduses käsitletakse arvamist kui subjektiivset seisukohta, mis võib, kuid ei pea olema tõene.

Etümoloogia

Tuletis sõnast 'arvata' lisade '-mine' abil, mis moodustab tegusõnast nimisõnu. Sõna 'arvata' pärineb indoeuroopa keeleperekonnast.

Kasutusnäited

  • Tema arvamine oli, et projekti võimalused on piiratud.
  • Meie arvamine selles küsimuses erineb oluliselt.
  • Rohkem informatsiooni ilma pinevad arvamused vaid arvamine.

Otsi järgmist sõna: