basiilik
Basiilik on suur kristlik kirik, millel on ristikujuline plaan ja kolm laivat. See on üks vanimaid kirikuehitiste tüüpe, mis pärineb Rooma ajastust.
Basiilik on arhitektuuris kirikuehitis, mille plaan koosneb pika kesklaivaist ja kahest või neljast külglaivasit. See ehitustüüp tekkis Rooma impeeriumis ja võeti üle kristliku kiriku jaoks. Baasiilikul on tavaliselt üks või mitu apsiidi (poolikud ruumid), kus asub altar. Hoonestusele on iseloomulik madal katus külglaivastes ja kõrge kesklaivis, mis võimaldab valgust sisse lasta. Basiilik on olnud väga levinud romantikas ja gootikaalastes kirikutes ning selle planeeringut kasutatakse paljudes Euroopa peakirikutes tänaseni.
Etümoloogia
Ladina keelest basilica, mis pärineb kreeka keelest basileus (kuningas) - tähendas algselt kuninglikku hoonet või nõukogu hoonet.
Kasutusnäited
Rooma antiikajastul kasutati basiiliku üldjuhiste ja kaubanduse keskusena.
Paljud keskaegse Euroopa katedraalid rajati basiiliku arhitektuuriplaanil.
Basiiliku iseloomulik tunnus on selle rikkalik sisekorustus ja kõrge kesklaigas asuvad aknad.