fosforiit
Fosforiit on settekivim, mis sisaldab suures koguses fosforühendeid ja mida kasutatakse peamiselt väetiste tootmiseks. Eestis on tuntud Rakvere fosforiidimaardla, mille kaevandamise plaan tekitas 1980. aastatel suure avaliku vastupanu.
Fosforiit on settekivim, mis sisaldab suures koguses fosforühendeid, peamiselt fosfaate. See moodustub tavaliselt merepõhjas elusorganismide jäänustest või läbi keemilise sadestumise. Fosforiiti kasutatakse peamiselt põllumajanduses fosforväetiste tootmiseks, aga ka keemiatööstuses ja söödalisandite valmistamisel. Eestis paiknevad suured fosforiidivarud põhja pool, eriti Virumaal ja Harjumaal, kus fosforiidikiht kuulub ordoviitsiumiajastu settekivimitesse. 1970.–1980. aastatel plaaniti Eestis fosforiidi kaevandamist suurtes kogustes, mis tekitas tugeva vastupanuliikumise. Fosforiidisõda nimetatud protestilaine 1987. aastal oli üks esimesi suuri avalikke keskkonnaliikumisi Nõukogude Liidus ja üheks eelduseks Eesti taasiseseisvumisele. Kaevandamisplaanidest loobumine 1987. aastal kaitses Eesti looduskeskkonda ja põhjavett laiaulatusliku saastumise eest.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast fosfor ja kivimit tähistavast järelliitejärjest -iit, mis omakorda pärineb kreeka sõnast lithos (kivi)
Kasutusnäited
Eesti fosforiit sisaldab ligikaudu 10–20% fosforpentatoksiidi.
Fosforiidi kaevandamine oleks toonud kaasa ulatusliku keskkonnahävingu Põhja-Eestis.
1987. aasta kevadel toimusid mitmed meeleavaldused fosforiidi kaevandamise vastu.