riigikeel

nimisõna ametlik õigus

Riigikeel on riigi ametlik keel, mida kasutatakse riigiasutustes, õigussüsteemis ja avalikus halduses. Eestis on riigikeel eesti keel.

Riigikeel on riigi põhiseaduses või muus õigusaktis kehtestatud ametlik keel, millel on eristaatus riigi avalikus elus. Riigikeel on kohustuslik kasutamiseks riigiasutustes, kohtutes, seadusandluses ja avalikus dokumendihalduses.

Riigikeel on riikliku identiteedi ja suveräänsuse oluline tunnus. Mitmekeelsetes riikides võib olla mitu riigikeeledena tunnustatud keelt, näiteks Belgias on riigikeeledeks prantsuse, hollandi ja saksa keel. Ühekeelsetes riikides nagu Eesti on riigikeel üks, kuigi vähemuskeeled võivad omada kohalikku ametlikku staatust.

Riigikeel erineb ametliku keele mõistest selle poolest, et riigikeel on kõrgeim keeleline staatus, mis on tavaliselt sätestatud põhiseaduses. Riigi õigusaktid peavad olema riigikeel(t)es, samuti toimub riigikeel(t)es avalik haldus ja haridus.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 järgi on Eesti riigikeel eesti keel. Riigikeel keele kasutamist reguleerib keeleseadus, mis sätestab nõuded eesti keele oskusele avalikus teenistuses ja teatud elualadel.

Etümoloogia

Liitsõna sõnadest 'riik' ja 'keel'. Moodustatud eesti keeles analoogiliselt teiste liitsõnadega, kus esimene osa tähistab valdkonda või staatust (riigi-) ja teine osa põhimõistet (keel).

Kasutusnäited

Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel.
Kohtumenetlus peab toimuma riigikeeles.
Avaliku teenistuse ametnikelt nõutakse riigikeele oskust.
Riigikeele staatus on sätestatud põhiseaduses.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt