kaitseala
Kaitseala on riigi poolt kaitse alla võetud maa- või veeala, kus loodusväärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks kehtivad tegevuspiirangud. Eestis on kaitseala üks looduskaitse põhivorme, mis jaguneb liikideks nagu looduskaitseala, maastikukaitseala ja rahvuspark.
Kaitseala on seadusega kaitse alla võetud territoorium, mille eesmärk on kaitsta ja säilitada seal leiduvaid loodusväärtusi, nagu haruldasi liike, elupaiku, geoloogilisi objekte või maastikke. Kaitsealadel kehtivad tavaliselt tegevuspiirangud, mis reguleerivad ehitustegevust, majandamist ja liikumist, et vältida looduskahjustusi. Eestis moodustavad kaitstavad loodusobjektid kokku üle 20% riigi pindalast. Eesti looduskaitseseadus eristab mitut tüüpi kaitstavaid alasid. Peamised liigid on rahvuspark (suurem ala, kus kaitstakse tervet maastikku ja võimaldatakse kontrollitud puhkekasutust), looduskaitseala (rangemate piirangutega ala haruldaste liikide ja elupaikade kaitseks) ning maastikukaitseala (keskkond, kus ühildatakse looduskaitset ja majandamist). Näiteks Lahemaa rahvuspark on Eesti vanim ja suurim kaitseala, mis asutati 1971. aastal. Kaitseala moodustamine ja valitsemine toimub riikliku järelevalve all. Iga kaitseala jaoks koostatakse kaitsekorralduskava, mis määrab lubatud tegevused ja kaitsemeetmed. Külastajatel on tavaliselt lubatud kaitseala külastada ja seal loodust nautida, kuid tuleb järgida kehtestatud reegleid, näiteks liikuda ainult märgistatud radadel või lõket teha ainult selleks ettenähtud kohtades.
Kasutusnäited
Matsalu kaitseala on oluline peatuspaik rändlindudele.
Kaitsealal kehtivad ranged ehituskeelud, et kaitsta seal elavaid haruldasi taimeliike.
Soomaa rahvuspark on üks tuntuimaid kaitseala Eestis, kuhu reisivad loodushuvilised üle maailma.