kajama
Kajama on tegusõna, mis tähendab heli peegeldumist või kordumist pinnalt või ruumis, aga ka mõtte, tunde või sündmuse mõju või järelkaja olemasolu.
Kajama tähendab esmalt heli peegeldumist ja kordumist mingilt pinnalt või suletud ruumis. Näiteks kajab hääl mägedes, koobastes või tühjas saalis, kui helilained põrkuvad tagasi ja tekitavad korduvaid helisid. See on füüsikaalne nähtus, kus heli liigub ruumis edasi-tagasi. Teiseks kasutatakse seda sõna ülekantud tähenduses, kui räägitakse mõtte, tunde, sündmuse või mõju jätkumisest või kajastumisest. Näiteks «tema sõnad kajasid pikka aega peas» tähendab, et sõnad jäid mõtlema ja mõjutasid inimest. Samuti võib öelda, et ajaloolised sündmused kajavad tänapäevani, kui nende mõju on endiselt tunda. Kolmandaks võib kajama viidata ka meediakajale või avalikule tähelepanule: «lugu kajas laialdaselt meedias». Sõna põhitähendus on seotud heli kordumisega, kuid eesti keeles on see laienenud ka abstraktsetele mõjudele ja kõlapindadele.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, suguluses soome keele sõnaga «kaikua» (kajama, kõlama). Sõnatüvi «kaja» on onomatopoeetiline, jäljendab heli peegeldumist ja kordumist.
Kasutusnäited
Jalajäljed kajasid tühjas koridoris ja tekitasid kauge heli.
Tema viimased sõnad kajavad mul siiani meeles.
Lugu kajas meedias mitme päeva vältel ja tekitas suurt arutelu.
Mägedes kajas minu karje ja tuli tagasi mitmekordse kordusena.