kammermuusika
Kammermuusika on väikesele ansamblile kirjutatud instrumentaalmuusika, kus iga hääl on esindatud ühe pillimängijaga. Algselt mõeldud väikestes saalides või eraruumides esitamiseks, mitte suures kontserdisaalis.
Kammermuusika on muusikažanr, mis on kirjutatud väikesele instrumentalansamblile, kus iga hääl ehk partii on esindatud ühe pillimängijaga. See eristub kammermuusikat sümfooniaorkestrist, kus ühte partiid mängivad mitmed pillimehed korraga. Tüüpilised kammermuusika koosseisud on keelpillikvartett (kaks viiulit, vioola ja tšello), klaverikvintett, puhkpillikvartetid ja -kvintett, ning erinevad segakoosseisud. Kammermuusika nõuab pillimängijatelt tihedat koostööd ja vastastikust kuulamist, kuna kõik häälekäigud on võrdselt olulised. Žanri nimi pärineb itaalia sõnast «camera» (tuba), viidates sellele, et seda muusikat esitati algselt väikestes ruumides, fürstide kammersaalides või erakodudes, mitte suurtes kontserdisaalides. Kammermuusika õitseaeg oli klassitsismi ja romantismi perioodil. Tuntuimad kammermuusika heliloojad on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven, Franz Schubert, Johannes Brahms ja Dmitri Šostakovitš. Eestis on kammermuusika traditsioon tugev, tuntud on Tallinna Kammerorkester ja mitmed keelpillikvartedid.
Etümoloogia
Itaalia keelest «musica da camera» (toamuusika), kus «camera» tähendab tuba või kamber
Kasutusnäited
Kontserdil esitati Mozarti kammermuusikat keelpillikvarteti esituses.
Ta armastab kammermuusikat rohkem kui sümfooniaid, sest väikeses koosseisus kuuleb iga pilli häält paremini.
Kammermuusika festival toob Eestisse maailma tippansambleid.