lehis
Lehis on levinud eesti puuliik perekonnast Larix, mis erineb teistest okaspuudest selle poolest, et heidab talveks okkad maha.
Lehis on okaspuuliik, mis kuulub lehise perekonda (Larix). Erinevalt teistest okaspuudest nagu kuusk või mänd on lehis heitlehine ehk langeb talveks okkad maha. Seetõttu muutub lehistik sügisel kuldkollaseks enne maha langemist, mis teeb lehise üsna erandlikuks okaspuude hulgas. Lehise okkad kasvavad kihmudena ja kevadel puhkeb puu uuesti välja erekrohelist värvi noore lehistikuga. Eestis esineb lehis peamiselt istutatud puuna, kuna looduslikult see meie metsades eriti levinud ei ole. Eestis kasvatatavateks liikideks on eelkõige euroopa lehis ja siberi lehis. Lehise puit on tugev ja vastupidav, mistõttu seda kasutatakse ehitusmaterjalina, eriti kohtades, kus on vaja niiskuskindlust. Ajalooliselt on lehise puidust ehitatud näiteks Veneetsia hooned ja sillad, kuna puit ei mädane vee sees. Eesti metsanduses kasvatatakse lehist ka metsakultuurina, kuna see kasvab kiiresti ja annab kvaliteetset puitu.
Etümoloogia
Sõna «lehis» on soome-ugri päritolu, seotud soome keele sõnaga «lehtikuusi» (otseselt: lehtkuusk).
Kasutusnäited
Sügisel muutub lehise lehistik kuldkollaseks enne okkamaha langemist.
Aias kasvas ilus siberi lehis, mis kevadel säras erekrohelise värvi poolest.
Lehise puit on väga vastupidav ja sobib hästi niisketesse kohtadesse ehitamiseks.