malev
Malev on suurem sõjaväeline üksus, mis koosneb mitmest roodust ja moodustab osa polgust või brigaadist. Ajaloolises kontekstis ka vabatahtlike relvastatud salk või väeüksus.
1. Sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 3-5 roodust koos staabi ja tugielementidega, kokku umbes 300-800 sõdurit. Malev on väiksem kui polk või brigaad, kuid suurem kui rood. Eesti kaitseväes on malevasid erinevat liiki: jalaväemalev, tankimalev, suurtükiväemalev jne. Maleva ülem on tavaliselt major või kolonelleitnant. 2. Ajaloolises kontekstis vabatahtlike relvastatud salk või ajutine sõjaline üksus, eriti tuntud Eesti vabadussõja ajast (1918-1920), kui moodustati mitmeid kaitsemalevaid nagu Kalevi malev, Tartu malev, Talinna malev jne. Need olid vabatahtlike baasil moodustatud üksused, mis kandsid sageli piirkondlikke või sümboolseid nimesid. 3. Eesti Kaitseliidu struktuuriüksus, mis ühendab mitut malevkonda ja katab tavaliselt üht või mitut maakonda. Näiteks Tallinna malev, Lääne malev, Järva malev. Nende ülesanne on korraldada territoriaalkaitse tegevust ja vabatahtlike sõjalise väljaõppe andmist.
Etümoloogia
Pärineb germaani keeltest, varaskasukas eesti keeles läbi rootsi keele. Seotud rootsi sõnaga 'mal' (eesmärk, siht) ja vanaeesti mõistega relvastatud salk.
Kasutusnäited
Jalaväe malev viidi rindele tugevdusena.
Eesti Kaitseliidu Tallinna malev korraldas laupäeval väljaõppelaagrit.
Vabadussõja ajal moodustati malevaid vabatahtlike baasil üle kogu Eesti.