mõistatus
Mõistatus on küsimus või väide, mis on sõnastatud nii, et vastus pole kohe ilmne ning selle äraarvamiseks on vaja mõtlemist, loogikat või osavat tõlgendamist.
Mõistatus on rahvaluule ja meelelahutuse žanr, kus esitatakse küsimus või kirjeldus nii, et vastus on varjatud metafooride, võrdluste või mitmeti mõistetavate sõnade taha. Mõistatuse lahendamiseks tuleb kombineerida loogikat, fantaasiat ja keelelist osavust. Mõistatused on olnud osa inimkultuuri juba tuhandeid aastaid – need arendavad mõtlemist, lõbustavad ja kannavad edasi rahvatarkust. Eesti rahvaluules on mõistatused olulisel kohal, kajastades igapäevaelu, loodust ja tööriistu. Näiteks klassikaline eesti mõistatus: «Kes läeb läbi kivi ja puu?» (vastus: vari). Tänapäeval kasutatakse mõistatusi laste harimiseks, ajutreeninguks ja meelelahutuseks. Mõistatused võivad olla lihtsad lastele (nt «Mis on kollane ja kumiseb? Kimalane!») või keerulised täiskasvanutele, nagu loogikamõistatused ja paradoksid. Mõistatuse mõte on see, et vastust ei öelda otse välja, vaid see tuleb ise välja nuputada. Sarnased žanrid on mõistulause, vanasõna ja tabamatus.
Etümoloogia
Tuletatud sõnast «mõistma» (aru saama, taipama). Liide -tus näitab tegevuse tulemust või vahjendit.
Kasutusnäited
Vanaema küsis lastele mõistatuse: «Mis on see, mis hommikul käib neljal jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel?»
Kooliõpetaja kasutas tundi alustades lühikest mõistatust, et lapsed ärkaks ja hakkaks mõtlema.
Eesti rahvaluules on säilinud sadu vanu mõistatusi, mis räägivad talutööst ja loodusest.