mööndus
Mööndus on väljendusviis, milles tunnustatakse vastuargumenti või piirangut, kuid säilitatakse põhiseisukoht. Keeleteaduses ja retooריkas tähistab mööndus vastupidise võimaluse või fakti tunnistamist ilma peamist väidet nõrgestamata.
Mööndus on kõne- ja kirjutamisviis, milles autor või kõneleja tunnistab vastuväite, piirangu või erandliku asjaolu, kuid jätkab seejuures oma põhiseisukohta. Mööndust kasutatakse argumenteerimises, et näidata tasakaalukat mõtlemist ja tunnistada vastaspoole õigustatud argumente, kuigi see ei muuda põhijäreldust. Möönduslaused algavad sageli sõnadega «kuigi», «ehkki», «küll... aga», «on küll tõsi, et... kuid». Näiteks: «Kuigi ilm on pilvine, läheme ikkagi välja.» Möönduse kasutamine muudab argumentatsiooni usaldusväärsemaks ja veenvamaks, sest näitab autori võimet näha teema erinevaid külgi. Keeleteaduses on mööndus (kontsessioon) üks kõrvallauste tüüpe, kus kõrvallause väljendab tingimust või asjaolu, mis ei takista pealause tegevust või olukorda. Mööndussidemeid on eesti keeles mitu: kuigi, ehkki, küll... aga, oli... oli, olgu... olgu. Retooריkas on mööndus oluline võte veenmiskunstis, eriti debattides ja avalikes kõnedes, kus tunnustatakse vastaspoole tugevaid argumente, aga säilitatakse siiski oma seisukoht.
Kasutusnäited
Tema argumentatsioonis oli mööndus, et plaan nõuab suuri investeeringuid, kuid ta rõhutas siiski pikaajalisi eeliseid.
Mööndus vastuväidetele muutis tema kõne veenvamaks ja tasakaalustatumaks.
Lauses «Kuigi vihma sajab, lähen ikkagi jalutama» väljendab esimene osa mööndust.