otsejoones
Otsejoones on geomeetriline kujund, mille kõik punktid asuvad ühel sirgel ja mis ulatub lõpmatuseni mõlemas suunas. Matemaatikas tähistatakse tavaliselt tähega l, m või n.
Otsejoones on üks põhilisi geomeetrilisi mõisteid, mis tähistab lõpmatut sirget joont, mis ulatub mõlemas suunas lõpmatuseni. Otsejoone kõik punktid paiknevad ühel sirgel ja otsejoont ei saa kõverdada ega painutada. Otsejoone määrab üheselt kindlaks kaks eraldiseisvat punkti, mille kaudu see läbib. Eesti keeles kasutatakse otsejoone kohta ka lühemat vormi «sirge» või «sirgjoon». Matemaatikas tähistatakse otsejoont tavaliselt väiketähtedega l, m, n või kahe punkti abil, näiteks AB, mis tähistab otsejoont, mis läbib punkte A ja B. Otsejoones erineb lõigust ja kiirst selle poolest, et tal ei ole algus- ega lõpp-punkti, samas kui lõigul on mõlemad otsad määratud ja kiirel on alguspunkt, kuid see ulatub lõpmatuseni ühes suunas. Analüütilises geomeetrias saab otsejoont kirjeldada võrrandi abil, kõige lihtsam kuju on y = kx + b, kus k on tõusukoefitsient ja b on y-telge lõikepunkt.
Etümoloogia
Liitsõna: otse + joones. Sõna «otse» tähendab sirgelt, kõveruseta, ja «joones» viitab joonele. Koos tähistavad sirget, kõverdamata joont.
Kasutusnäited
Geomeetrias õpime, et kahe punkti kaudu saab tõmmata täpselt ühe otsejoone.
Koordinaattasandil kujutab võrrand y = 2x + 3 otsejoont, mille tõus on 2.
Eukleidese geomeetria üks aksioom väidab, et otsejoones on lõpmatu pikkusega.