pensionireform
Pensionireform on riiklik poliitika ja seadusandlike muudatuste kogum, millega muudetakse pensionisüsteemi toimimist, rahastamist või pensionile jäämise tingimusi. Eestis on läbi viidud mitu suuremat pensionireformi, millest tuntuim on 2002. aastal kehtestatud kolmesambalist pensionisüsteemi loonud reform.
Pensionireform on riigi poolt ellu viidud muudatuste kogum pensionisüsteemis, mis puudutab pensioniea määramist, pensionide rahastamise põhimõtteid, pensionide suurust või pensionisüsteemi ülesehitust. Reformide eesmärk on tavaliselt tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus muutuvas demograafilises olukorras, suurendada pensionide adekvaatsust või parandada süsteemi läbipaistvust. Eestis viidi 2002. aastal läbi suurim pensionireform, mis tõi kasutusse kolmesambalist pensionisüsteemi. Esimene sammas on riiklik pension, mis rahastatakse sotsiaalmaksust. Teine sammas on kohustuslik kogumispension, kuhu suunatakse osa sotsiaalmaksust ja mida investeeritakse finantsturgudel. Kolmas sammas on vabatahtlik täiendav pensionikindlustus. 2021. aastal viidi läbi järjekordne reform, mis võimaldas inimestel teisest sambast raha välja võtta ja muutis teise samba vabatahtlikuks. Pensionireformid on Eestis tekitanud palju avalikku arutelu, kuna need puudutavad otseselt miljonite inimeste tulevikku ja finantsplaneerimist. Reformide vajalikkust põhjendatakse tavaliselt rahvastiku vananemise, sündimuse languse ja pensionäride ning töötavate inimeste arvu muutuvate proportsioonidega.
Kasutusnäited
2021. aasta pensionireform võimaldas inimestel esmakordselt teisest sambast raha välja võtta.
Valitsus arutab uut pensionireformi, mis tõstaks pensioniiga järk-järgult 65 aastani.
Majanduseksperdid on pensionireformi mõjude üle erinevatel seisukohtadel.