puugihaigus
Puugihaigus on üldnimetus haigustele, mida põhjustavad puukide hammustuse kaudu inimesele kanduvad nakkushaigused, peamiselt puukentsefaliit ja Lyme'i tõbi.
Puugihaigus on üldnimetus erinevatele nakkushaigustele, mida kanduvad inimesele puukide hammustuse kaudu. Eestis on kõige levinumad kaks puugihaigust: puukentsefaliit ehk puugientsefaliit (viiruse põhjustatud kesknärvisüsteemi põletik) ja Lyme'i tõbi ehk borrelioos (bakterite põhjustatud haigus, mis võib kahjustada nahka, liigeseid ja närvisüsteemi). Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida, Lyme'i tõve vastu vaktsiini pole. Puukide aktiivsusperiood Eestis kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, mil oht nakatuda on suurim metsas, põõsastes ja kõrges rohus liikudes. Puugihaiguste ärahoidmiseks soovitatakse kanda kinnist riietust looduses liikudes, kasutada putukate tõrjevahendeid ning kontrollida pärast looduses viibimist hoolikalt kogu keha puukide leidmiseks. Kui puuk on kinni hammustanud, tuleb see eemaldada võimalikult kiiresti, sest mida kauem puuk verre imeb, seda suurem on nakatumise oht. Lyme'i tõve varajane tunnus on sageli iseloomulik punane rõngakujuline lööve hammustuskoha ümber.
Kasutusnäited
Pärast metsas seenelkäiku avastas ta jalalt puugi ja otsustas end puugihaiguse vastu kontrollida lasta.
Arst soovitas kindlasti teha puugihaiguse vastu vaktsiini, sest ta liigub tööalaselt palju metsas.
Puugihaiguste ennetamiseks tasub kanda metsa minnes pikki pükse ja kinni jalavarsi.