rahvuskultuur
Rahvuskultuur on konkreetse rahvuse omapärane kultuur, mis hõlmab keelt, traditsioone, vaimseid väärtusi, kunstiloome vorme ja elulaadi, mis eristavad seda rahvust teistest ning kannavad edasi tema identiteeti ja ajaloolist pärandit.
Rahvuskultuur on konkreetse rahvuse kultuuriline identiteet ja omapära, mis väljendub keeles, kirjanduses, muusikas, kunstis, kommetes, traditsioonides, väärtushinnangutes ja igapäevases elukorralduses. See moodustab terviku, mis eristab ühte rahvust teistest ning loob kuuluvustunde ja ühise ajaloolise mälu. Rahvuskultuuri kandjateks on rahvuse liikmed, kes edastavad seda põlvest põlve nii perekondades, haridussüsteemis kui ka avalikus ruumis. Eesti rahvuskultuuri tunnusteks on näiteks eesti keel, laulupeod, rahvatantsud, muinasusund ja looduskultus, sanatöö traditsioonid ning iseseisvusajalugu. Rahvuskultuur ei ole staatilne, vaid areneb pidevalt, kuid säilitab oma tuumiku ehk olemuslikud jooned. Tänapäeval aitavad rahvuskultuuri säilitada kultuuriasutused, haridusasutused, kodanikualgatused ja riiklikud toetusprogrammid. Globaliseeruvas maailmas on rahvuskultuuride säilitamine ja arendamine oluline, et tagada kultuuriline mitmekesisus ja vältida kultuuri ühetaolisumist. Rahvuskultuur koosneb nii rahvakultuuri elemendidest (folkloor, käsitöö, kombed) kui ka kõrgkultuuri saaavutustest (kirjandus, professionaalne kunst, teadus).
Kasutusnäited
Eesti rahvuskultuur on tugevalt seotud laulmise ja laulupeotraditsiooni hoidmisega.
Haridusministeerium toetab programme, mis aitavad säilitada ja edendada rahvuskultuuri nooremate põlvede seas.
Rahvuskultuur peab suutma kohaneda kaasaegsete väljakutsetega, säilitades seejuures oma olemuslikud väärtused.