registriosa
Registriosa on registri (näiteks kinnistusraamat, äriregister või rahvastikuregister) iseseisev osa või kirje, mis sisaldab teavet konkreetse objekti, isiku või õigussubjekti kohta.
Registriosa on registri struktuuriüksus, mis moodustab eraldiseisva kirje või osa registris. Kõige tuttavam on registriosa mõiste kinnistusraamatust, kus iga kinnistule (maatükile, korteriomandile) avatakse oma registriosa. Registriosa sisaldab süstematiseeritud teavet kinnisasja kohta: selle asukoht, pindala, omanikud, koormised (näiteks hüpoteegid), kasutusõigused ja muud olulised õigussuhted. Registriosa number (nt registriosa nr 123456) toimib unikaalse identifikaatorina, millega saab kinnistut üheselt tuvastada ja päringuid teha. Sarnane struktuur kehtib ka teiste registrite puhul – äriregistris on igal ettevõttel oma registriosa, mis sisaldab andmeid ettevõtte kohta. Registriosa avalikkus tähendab, et üldjuhul saab igaüks vaadata registriossa kantud andmeid, mis tagab õigussuhete läbipaistvuse. Registriosa pidamine ja haldamine on riigi pädevuses, Eestis korraldab kinnistusraamatu pidamist Maa-amet ja äriregistri pidamist Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
Kasutusnäited
Enne kinnisvara ostmist tasub alati tutvuda registriosa väljavõttega, et teada saada kõikidest kinnistul lasuvates koormatistes.
Korteriomandit tõendab registriosa, kuhu on kantud omaniku nimi ja korteriomandi suurus.
Ettevõtte registriosa numbri leiab äriregistrist, sisestades otsingulahtrisse firma nime.