riigihanke seadus
Riigihanke seadus on Eesti seadus, mis reguleerib, kuidas riik, kohalikud omavalitsused ja avalik-õiguslikud asutused peavad ostma kaupu, teenuseid ja tellima ehitustöid läbipaistvalt ja konkurentsipõhiselt.
Riigihanke seadus (lühend RHS) on Eesti õigusakt, mis kehtestab reeglid avaliku sektori hangete korraldamiseks. Seadus kohustab riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi, haiglaid, ülikoole ja muid avalik-õiguslikke organisatsioone korraldama hankekonkursse, kui nad soovivad osta kaupu, teenuseid või tellida ehitustöid üle teatava väärtuspiiri. Eesmärk on tagada läbipaistvus, konkurents ja maksumaksja raha säästlik kasutamine. Seadus tugineb Euroopa Liidu riigihanke direktiividele ja nõuab, et hanked oleksid avalikud, kõigile ettevõtjatele võrdselt kättesaadavad ning põhineksid objektiivsetel kriteeriumitel. Riigihanke seadus määrab kindlaks ka hanke liigid (lihthange, läbirääkimistega hange, raamlepingu sõlmimine), künnised, mille üle tuleb hange avalikult välja kuulutada, ning protseduuri reeglid. Seaduse järgimist kontrollib Riigihangete Amet ja vaidlusi lahendab Riigihangete Vaidlustuskomisjon. Seadus on oluline nii hankijatele, kes peavad seda järgima, kui ka ettevõtjatele, kes soovivad avaliku sektori klientidele pakkuda.
Kasutusnäited
Kohalik omavalitsus pidi uue bussiliini remondi välja kuulutama vastavalt riigihanke seadusele, sest töö maksumus ületas kehtestatud piirmäära.
Ettevõtja kaebas haigla otsuse edasi, kuna tema arvates rikuti riigihanke seadust pakkujate hindamisel.
Riigihanke seadus nõuab, et kõik pakkumused avalikustatakse ja hinnatakse ette teada kriteeriumide alusel.