sunniviisiline

omadussõna ametlik õigus

Sunniviisiline on omadussõna, mis tähendab sunduslikku, sunnitud või pealesunnitud viisi toimuvat, sellist, mis ei ole vabatahtlik vaid toimub välise surve või kohustuse tõttu.

Sunniviisiline kirjeldab tegevust, protsessi või olukorda, mis toimub sunni, kohustuse või välise surve mõjul, mitte vabatahtlikult või iseseisvalt. Sõna kasutatakse peamiselt ametlikus ja õiguslikus keeles. Sunniviisiline võib viidata nii füüsilisele sundile (nt sunniviisiline viibimise koht, milleks võib olla vangla või haigla) kui ka õiguslikule kohustusele (nt sunniviisiline tagasimaksmine, mis toimub kohtutäituri kaudu). Sõna kannab negatiivset konnotatsiooni, rõhutades vabaduse piiramist või isikliku tahte eiramist. Eesti õiguskeeles esineb termin sageli seoses sundtäitmise, kinnipidamise või muude riiklike sunnimeetmetega. Sõna on moodustatud sõnast «sunniviis» (sundus, sunnimine) liitega -line, mis muudab selle omadussõnaks. Argikeeles kasutatakse sagedamini lihtsustatud vorme nagu «sunnitud», «kohustuslik» või «sunduslik».

Etümoloogia

Tuletatud sõnast «sunniviis» (sunnimine, sundus) liitega -line. Sõna «sund» pärineb germaani keeltest.

Kasutusnäited

Kohus määras talle sunniviisiline viibimise psühhiaatriahaiglas.
Sunniviisiline võõrandamine toimub ainult erandlikel juhtudel avalikes huvides.
Võlgnikul tuleb arvestada sunniviisilisel täitmisel kohtutäituri kuludega.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt