tegumood
Tegumood on eesti keele grammatikas verbivorm, mis väljendab tegevust tegija seisukohast, näidates, et alus on tegevuse sooritaja (nt laps sööb, koer haugub).
Tegumood ehk aktiiv on eesti keele verbigrammatika üks kahest tegumoodist (teine on kindlamood), mis näitab, et lause alus on tegevuse tegija või sooritaja. Tegumoodis lause puhul on alus aktiivne ja teostab tegevust ise. Näiteks lauses «Õpilane kirjutab kirjandit» on tegusõna «kirjutab» tegumoodis, sest õpilane on see, kes tegevust sooritab. Tegumood on eesti keeles verbi põhivorm ja esmane viis tegevuste väljendamiseks. Seda kasutatakse kõigis kõneviisides (kindel, tingiv, kaudne, käskiv) ja kõigis ajavormes (olevik, minevik, tulevik). Tegumood vastandub kindlamoole ehk passiivsele kõneviisile, kus tegevuse saaja on tähtsamal kohal (nt «Kiri kirjutatakse»). Koolikäsitlustes kasutatakse sageli terminit «tegev kõneviis» või «aktiiv». Tegumood on eesti keele kui soome-ugri keele oluline grammatiline kategooria, mis erineb mõnevõrra indoeuroopa keelte tegumoodist oma moodustamise ja kasutamise poolest.
Kasutusnäited
Õpetaja selgitas, et lause «Isa ehitab maja» on tegumoodi lauses, sest isa on tegevuse sooritaja.
Eesti keeles on kaks tegumooodi: tegumood ehk aktiiv ja kindlamood ehk passiiv.
Kui laps õpib verbe pöörama, alustab ta tavaliselt tegumoodi vormidega.