tühimik
Tühimik on tühi, asustamata või hõredalt asustatud ala; laiem vahemaa kahe objekti, paiga või nähtuse vahel, kus ei ole midagi või on vähe mingit konkreetset asja.
Tühimik tähistab tühja, asustamata või hõredalt asustatud ala, samuti laiemalt vahemaad või ruumi, kus ei ole mingit konkreetset objekti, nähtust või olendit. Sõna kasutatakse nii geograafilises, füüsikalises kui ka ülekantud tähenduses. Geograafilises mõttes viitab tühimik piirkonnale, kus puudub inimasustus või see on äärmiselt hõre – näiteks kõrbe, polaarala või laialdaseid metsamaid võib nimetada tühimikuks. Kosmoses viitab tühimik avaruumile, kus praktiliselt puudub aine ja valitseb vaakum. Ülekantud tähenduses võib tühimik tähistada lünka, puudujääki või vahemaad mingis süsteemis, teadmistes või suhetes – näiteks «õiguslik tühimik» tähistab olukorda, kus mingit valdkonda ei reguleeri kehtiv seadus. Tühimiku mõiste rõhutab eelkõige millegi puudumist või vähesust võrreldes ümbritseva keskkonnaga.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «tühi» ja liitosa «-mik», mis tähistab kohta või ala. Eesti keeles sisemaine sõnamoodustus.
Kasutusnäited
Siber on üks viimaseid tühimikke Eestis, kus inimtegevus pole loodust oluliselt mõjutanud.
Kosmoses valitseb peaaegu täielik tühimik, kus aine tihedus on äärmiselt madal.
Pärast tema lahkumist tekkis meeskonnas teatav emotsionaalne tühimik.