vandenõu
Vandenõu on salajane kokkulepe või plaan mitme inimese vahel eesmärgiga teha midagi ebaseaduslikku, kahjulikku või petta teisi. Laiemas tähenduses on vandenõuteooria alusetul uskumus, et mingi sündmus või olukord on salajase grupi varjatud tegevuse tulemus.
1. Vandenõu on salajane kokkulepe kahe või enama inimese vahel, kus kokku lepitakse tegevuses, mis on ebaseaduslik, kahjulik või mille eesmärk on teisi petta või neile kahju tekitada. Õiguslikus mõttes on vandenõu kuritegu, kus kaks või enam isikut lepivad kokku kuriteo toimepanemises. Ajaloos on tuntud mitmeid vandenõusid, nagu näiteks Julius Caesari vastu suunatud vandenõu või püssirohuvanndenõu Inglismaal. 2. Kaasaegses kasutuses viitab vandenõu sageli vandenõuteooriale – põhjendamatule uskumusele, et mingid sündmused, nähtused või ühiskondlikud probleemid on salajase võimuka grupi (valitsuse, ettevõtete, salaliitude) varjatud tegevuse tulemus. Vandenõuteooriad levivad eriti sotsiaalmeedias ja väidavad näiteks, et Kuule minek oli lavastatud, et vaktsiinikampaaniad teenivad varjatud eesmärke või et maailma juhib salajane eliit. 3. Vandenõuteooriad erinevad kriitilisest mõtlemisest ja uurimisajakirjandusest selle poolest, et need põhinevad enamasti valikulisel teabel, seostamisvigadel ja puudulikul tõendusbaasil. Psühholoogiliselt pakuvad vandenõuteooriad lihtsat seletust keerulistele nähtustele ja annavad inimesele tunde, et ta mõistab «tõelist pilti» paremini kui teised. Eriti levivad need ebakindluse ja kriiside ajal.
Etümoloogia
Eesti keeles on sõna vandenõu moodustatud sõnadest «vanne» (tõotus, kohustus) ja «nõu» (ühine otsus, plaan). Viitab vannitud salajasele kokkuleppele.
Kasutusnäited
Ajaloolased uurivad Caesari-vastast vandenõu, milles osales üle 60 senaatori.
Internetis levivad mitmed vandenõuteooriad, mis väidavad, et pandeemia oli ette planeeritud.
Kohus mõistis süüdi mehed, kes organiseerisid vandenõu panga röövimiseks.