veerg
Veerg on püstine ehitus- või kujunduselement, mis on tavaliselt silindriline või nelinurkne tugisamba, mis kannab hoone laekonstruktsiooni või on arhitektuurne kaunistuselement.
1. Arhitektuuris ja ehituses on veerg püstine tugikonstruktsioon, mis kannab hoone lae, kaare või muud ülaosa. Veerud võivad olla valmistatud kivist, betoonist, metallist või puidust ning need on olnud ehituskunsti oluline osa juba antiikajast. Klassikalises arhitektuuris eristatakse erinevaid veerustiile nagu dooria, joonia ja korintose veerg, millel on omapärased proportsioonid ja kaunistused. Kaasaegses ehituses täidavad veerud nii kandevat kui ka esteetilist funktsiooni. 2. Tabelites ja arvutustabelites (nagu Excel) tähistab veerg püstist andmereelsust, kus sama tüüpi informatsioon on paigutatud üksteise alla. Veerud on tavaliselt tähistatud tähtedega (A, B, C jne) ja neid ristuvad horisontaalsed read. 3. Teksti paigutuses tähendab veerg püstist tekstiplokki, eriti ajalehtedes ja ajakirjades, kus lehekülg on jagatud mitmeks kitsaks püstiseks osaks. Raamatutes ja artiklites kasutatakse sageli kahe- või kolmeveerulist paigutust. 4. Sõjalises kontekstis võib veeruks nimetada kolonni ehk pikka rivistust, kus sõdurid või sõidukid liiguvad üksteise järel.
Etümoloogia
Germaani algupäraga sõna, suguluses saksa keele sõnaga Pfeiler. Eesti keeles on sõna veerg tuntud juba varasest ajast.
Kasutusnäited
Kreeka templite veerud olid ehitatud valgest marmorkivist.
Exceli tabelis sisaldab veerg C kõigi töötajate palgaandmeid.
Ajaleht on kujundatud kolme veeruna, mis muudab teksti lugemise mugavamaks.
Hoone sissepääsu kaunistasid kaks uhket graniitveerust.