veis
Veis on veislaste sugukonda kuuluv suur koduloom, keda peetakse piima, liha ja naha saamiseks. Levinud on erinevad veiseliigid ja -tõud nagu lehm (emasveis), pull (isaveis) ja härg (kastreeritud isaveis).
Veis on veislaste (Bovidae) sugukonda kuuluv suur koduloom, mida kasvatatakse peamiselt piima, liha ja naha tootmiseks. Veised on inimese poolt kodustatud umbes 10 000 aastat tagasi ja nad on ühed olulisemad põllumajandusloomad üle maailma. Veiste hulka kuuluvad lehmad (emased veised), pullid (isased veised) ja härgad (kastreeritud isased veised). Eestis on veisekasvatuse seas levinud nii piima- kui lihatõugusid, näiteks eesti Holstein tõug piimatootmiseks ning Aberdeen Angus lihatootmiseks. Veised on marujalised, kes toituvad peamiselt rohust ja heinast. Nad on olulised mitte ainult toidutootmises, vaid ka põllumajandusmaastike hoidmisel, sest karjatamine aitab hoida rohumaid ja niite avatuna. Tänapäeval on veisekasvatuses tähtis nii loomade heaolu kui ka keskkonnasäästlik tootmine. Veiseliha on eesti toidulaual oluline valguallikas, tuntud roogade hulka kuuluvad näiteks praad, kotletid ja hakklihast valmistatudroad.
Etümoloogia
Eesti sõna «veis» on soome-ugri päritolu, sugulussõnad: soome «vasikka» (vasikas), ungari «borjú» (vasikas). Balti keeltes: läti «vērsis» (pull), leedu «veršis» (vasikas).
Kasutusnäited
Talus peetakse kahekümmet veist, kes annavad piima.
Veis karjatab suvel niitude peal ja talvel hoitakse teda laudas.
Eesti põllumehed kasvatavad veisi nii liha kui ka piima tootmiseks.