asustus
Asustus on inimeste püsiv või ajutine elamine mingis kohas, samuti rahvastik, kes antud piirkonnas elab. See võib tähendada nii üksikut asulat kui ka tervet asustusstruktuuri.
Asustus on geograafiline ja sotsiaalne nähtus, mis viitab inimeste teatud territooriumil paiknemisele ja eluasemete paigutusele. See hõlmab erinevaid asustusmustreid - külasid, linnu, eraldiseisvaid talu- ja majapidamisi - ja sõltub looduslikest tingimustest, majanduslikust arengust ning ajaloolistest faktoritest. Asustus on tihedalt seotud rahvastikugeograafia, linnaplaneerimise ja maakasutusega. Eesti asustus on ajalooliselt kujunenud hajusaks maapinnale, kuid viimased sajandid on toonud kaasa urbaniseerimist ja asustuse kontsentreerimist suurematesse linnadesse. Asustuse uurimine aitab mõista ühiskonna arenemist ja ressursside jaotust.
Etümoloogia
Tuleneb verbist "asustama" (asetama, paigutama), millest on moodustatud nimisõna. Seotud indoeuroopa juurtega, mis tähendavad paigutamist ja paigalolekut.
Kasutusnäited
Eesti asustus on peamiselt koondunud Tallinna ja teiste suurte linnade ümbrusse.
Läänemerelise piirkonna asustus on jäänud käesoleva sajandi jooksul väga hajusaks.
Uurijad uurisid keskaja asustuse mustreid ja leidsid huvitavaid arenguid põllumajanduslikes piirkondades.