eluaeg
Eluaeg on ajavahemik sündimisest surmani, mis hõlmab kogu olendi elukestvust. Inimese puhul tähistab eluaeg kõiki eluetappe beebist kõrgeni.
Eluaeg on bioloogiline termin, mis tähistab ajavahemikku elusorganismi sünnist (või tekkest) kuni surmani. Inimese eluaeg algab sünnimomendist ja kestab kuni elu lõpuni, hõlmates kõiki arengufaase: lapsepõlve, nooruse, täiskasvanuea ja vanaduse. Eluea pikkus on erinevate liikide puhul väga erinev – alates mõnest päevast (putukad) kuni sadakonna aastani (inimesed, kilpkonnad) või isegi mitme sajandi jooksul (teatud puuliigid). Inimeste keskmine eluiga on aastakümnete jooksul pidevalt kasvanud tänu meditsiini arengule, parematele elutingimustele ja hügieenile. Eestis on keskmine eluiga praegu ligikaudu 78 aastat, kusjuures naiste eluiga on keskmiselt pikem kui meestel. Juridikas kasutatakse mõistet «eluaegne» karistuse või kohustuse kohta, mis kestab kogu inimese ülejäänud elu. Bioloogias ja ökoloogias on eluaeg oluline näitaja liikide elukäigu ja ellujäämisstrateegiate mõistmisel.
Etümoloogia
Liitsõna eesti keeles: elu + aeg. Põhisõnad kuuluvad soome-ugri keelte algsõnavarasse.
Kasutusnäited
Ta on terveks eluajaks jätnud endast maha märkimisväärse päranduse.
Kaasaegne meditsiin on suutnud inimeste eluaega oluliselt pikendada.
Teda mõisteti eluaegseks vangistuseks.
Mõned puuliigid võivad saavutada mitme sajandi pikkuse eluea.