inimkeel
Inimeste omavaheline suhtlemissüsteem, mis koosneb sõnadest, grammatikast ja hääldusreeglitest ning eristab inimesi loomadest. Loomulik keel, mida räägitakse ja kirjutatakse igapäevaselt, erinevalt tehiskeeledest nagu programmeerimiskeeled.
Inimkeel on inimeste omavaheline suhtlemissüsteem, mis koosneb sõnadest, lauseehitusest ja grammatikareeglitest. See on kõige olulisem vahend mõtete, tunnete ja teadmiste edastamiseks ning eristab inimest teistest liikidest. Inimkeeli on maailmas tuhandeid, näiteks eesti keel, inglise keel, hiina keel. Inimkeel võib olla nii kõneldud (häälikud) kui kirjutatud (tähed, tähemärgid). Keeleteaduses jagatakse inimkeeled keelperedesse, mis on ajalooliselt seotud – eesti keel kuulub näiteks soome-ugri keelte hulka. Laste keeleomandamine toimub loomulikul teel, ilma otsese õppimiseta. Tehisintellekti valdkonnas kasutatakse mõistet loomuliku keele töötlemine (natural language processing), kus arvutid õpivad mõistma ja analüüsima inimkeelt. Keelelise mitmekesisuse kaitsmine on tähtis, kuna paljud väikesed keeled on ohustatud või kaovad.
Kasutusnäited
Inimkeel eristub loomade suhtlussüsteemist grammatika ja abstraktsete mõistete väljendamise võime poolest.
Programmeerimiskeeled on rangelt struktureeritud, samas kui inimkeel on paindlik ja pidevalt muutuv.
Lapsed omandavad inimkeele loomulikul teel, kuulates ja jäljendades ümbritsevaid kõnelejaid.