kiluvõileib
Kiluvõileib on Eesti rahvuslik võileib, mis koosneb leivast, võist, keedetud munast, suitsukilu fileest ning sageli ka hapukoorest ja sibulast. Kiluvõileib on Eesti toidukultuuri ikoon ja kohustuslik osa pidulikust külalislauast.
Kiluvõileib on traditsiooniline Eesti võileib, mille põhikoostisosadeks on leib (tavaliselt valge või sai), või, keedetud muna viilud, suitsukilu file ning enamasti ka hapu- või keedukoor ja sibularing või -tükid. Kiluvõileiva valmistamisel asetatakse koostisosad kihtidena ning tulemuseks on toitev ja maitsev võileib, mida serveeritakse nii igapäevaselt kui ka pidulikel puhkudel. Kiluvõileib on Eestis sügavalt juurdunud toidukultuuris ning seda peetakse üheks rahvuslikuks sümboliks koos musta leiva ja kohukesega. Seda pakutakse peaaegu alati külalistele, pereüritustel, sünnipäevadel ja peiedel ning see kuulub lahutamatult Eesti külalislaua juurde. Kiluvõileib on populaarne ka seetõttu, et selle valmistamine on lihtne ja koostisosad taskukohased. Nõukogude ajal kujunes kiluvõileib eriti populaarseks just kilu kättesaadavuse tõttu, kuid traditsioon on püsinud tänaseni. Mõnes peres on oma eriline retsept, näiteks kasutatakse maitsestamiseks tilli, till-siberit, kapparit või muid lisandeid.
Etümoloogia
Liitsõna: kilu + võileib. Sõna 'kilu' tähistab väikest merekala ning 'võileib' tuleb sõnadest 'või' ja 'leib'.
Kasutusnäited
Vanaema valmistas sünnipäevaks terve aluse kiluvõileibu, mis kadusid laua pealt esimese tunni jooksul.
Eesti külalislaud ei ole täielik ilma kiluvõileibadeta, need peavad kindlasti olemas olema.
Õppisin kiluvõileibu tegema juba lapsena, see on nii lihtne ja maitsev.