tukkuma
Tukkuma on kerge, pindmine uni, sageli lühiajaline, näiteks päeval toolil või diivanil. Vahel kasutatakse ka laste uinumise kohta.
Tukkuma on eesti keeles tegusõna, mis tähistab kerget, pindmist und või poolund. Tukkumine on tavaliselt lühiajaline ja juhusliku iseloomuga – inimene võib tukkuda toolil, bussis, diivani otsas või mujal mugavas asendis, sageli pooleldi ärkveloleku ja une vahelisel piiril. Tukkumine ei ole sama sügav ega pikk kui tavaline uni, ja tukkujat on kerge äratada. Sõna kasutatakse nii täiskasvanute kui ka laste kohta. Laste puhul tähendab tukkuma sageli päevast und või lühikest uinakut. Tukkumine võib olla tahtlik (näiteks lõunapäeval lühike puhkepaus) või tahtmatu (uimasus istudes või loengus). Tukkuma on pigem argikeelne väljend, neutraalsem vaste on näiteks 'uinuma' või 'lühikest und magama'. Tukkuja on inimene, kes parajasti tukkub, ja tukkur on keegi, kes kaldub sageli tukkuma.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, suguluses soome keele sõnaga 'tukkua'. Kujundlik ühendus rahu ja kerge une seisundiga.
Kasutusnäited
Vanaisa tukkus pärast lõunat lehvitoolil terrasi varjus.
Laps tukkus kõhuga ema süles rahulikult.
Bussis tukkuma hakkades jäi peatus maha.