üldistus
Üldistus on mõtteprotsess või väide, milles üksikjuhtumite või näidete põhjal tehakse järeldus terviku või laiema nähtuse kohta.
Üldistus on loogika ja mõtlemise protsess, kus üksikute vaatluste, juhtumite või näidete põhjal tehakse järeldus millegi üldise või laiema kohta. Näiteks kui keegi märkab, et mitu kohtunud kassi on teda kriiminud, võib ta üldistusena järeldada, et kõik kassid on agressiivsed. Üldistus on inimese mõtlemise loomulik osa, mis aitab maailmast aru saada ja teadmisi süstematiseerida, kuid võib viia ka eksimuseni, kui järeldus põhineb liiga vähesel või ebarepresentatiivsel valimil. Teaduses ja loogikas eristatakse induktiivset üldistust, kus üksikjuhtumite põhjal tehakse üldine järeldus, ning deduktiivset järeldust, kus üldisest seaduspärast tuletatakse konkreetne erinevus. Igapäevaelus on üldistused sageli stereotüüpide ja eelarvamuste aluseks, kui inimesed teevad järeldusi tervete gruppide kohta üksikute kogemuste põhjal. Keeleteaduses tähistab üldistus ka protsessi, kus keelekasutajad laiendavad grammatilisi reegleid uutele sõnadele või vormidele, näiteks kui laps ütleb 'jooksid' analoogia põhjal korrektsest 'jooksid' vormist.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast 'üldine' ja liitega '-stus', mis moodustab abstraktset tegevust või tulemust tähistavaid nimisõnu.
Kasutusnäited
Ühest halba kogemusest tervele rahvusele üldistuse tegemine on ebaõiglane.
Teadlased hoiatavad kiirustatud üldistuste eest, kui uuringu valim on liiga väike.
Lapse keelekasutuses ilmneb sageli üldistust, kui ta rakendab õpitud reegleid ka erandlike sõnade puhul.