aastaaeg
Aastaaeg on aasta neljast põhiosast üks, mida iseloomustab kindel ilmaasetus ja päikeseseisud. Maailmamadal jagatakse aastaaeg tavaliselt nelja perioodiks: kevad, suvi, sügis ja talv.
Aastaaeg on aasta neljaosaline tsükkel, mis määratakse Maa orbiidi asendi ja päikese kõrguse järgi taevas. Iga aastaaeg kestab ligikaudu kolm kuud ja omab iseloomulikke ilmastikuomadusi, temperatuuri ja valguskestust. Kevad (märts-mai) iseloomustub soojenemisega ja looduse ärkamisega, suvi (juuni-august) on kõige soojem periood, sügis (september-november) toob jahtumine ja lehtede värvumise, talv (detsember-veebruar) on külmim aeg jääga ja lumega. Aastaaeged mõjutavad märkimisväärselt inimeste eluviisi, põllundust, energiakasutust ja kultuuriüritusi. Eestis on aastaaeged väga selgelt eristunud, millega kaasneb suurel määral muutumisena ilmastikud ja päevapikkus.
Etümoloogia
Liitsõna: aasta + aeg. Aasta tuleneb vanadest indoeuroopalastest keeltest (lad 'annus'). Aeg on algupäraselt soome-ugri päritolu sõna.
Kasutusnäited
Aastaaeg on aasta osa, mida määratleb ilmaasetus ja päikeseseisud.
Minu lemmik aastaaeg on suvi, mil saab õues rohkem aega veeta.
Aastaajad vahelduvad loomulikul viisil ja igas aastaajal on oma ilu.