äratamine
Äratamine on kellegi une lõpetamine või teadvuse taastamine, samuti mingi tegevuse, liikumise või protsessi algatamine või käivitamine.
1. Äratamine on kõige levinumas tähenduses kellegi äratamine unest, see tähendab une seisundi lõpetamine ja ärkveloleku seisundi taastamine. Seda tehakse tavaliselt kellaajastu, alarmkella, teise inimese või välise müra abil. Äratamine võib olla õrn või järsk, plaanipärane või ootamatu. 2. Meditsiinis ja esmaabis tähistab äratamine ka teadvuseta või uimases seisundis inimese teadvuse taastamist. Seda kasutatakse näiteks minestamise, narkootikumide mõju või kooma korral. 3. Ülekantud tähenduses võib äratamine tähendada mingi tegevuse, liikumise, protsessi või tunde käivitamist või elluäratamist. Näiteks võib rääkida rahvusliku identiteedi äratamisest, huvi äratamisest või mälestuste äratamisest. 4. Ajaloolises kontekstis on äratamine seotud ärkamisajaga Eesti kultuuriloos, mil viidatakse rahvusliku eneseteadvuse tekkimisele ja tugevnemisele 19. sajandi teisel poolel.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «äratama», mis koosneb prefiksist «ära-» (eemaldumine, lõpetamine) ja tüvest «tama» (teatud seisundi tekitamine). Sõnatüvi on seotud vanaeesti sõnaga «ärg» (ärkvel, valvas).
Kasutusnäited
Hommikune äratamine kell kuus oli alati raske, eriti talvekuudel.
Alarmkella äratamine katkestas ilusa une keskel.
Rahvusliku eneseteadvuse äratamine oli ärkamisaja oluline eesmärk.
Patsient vajab kohest äratamist ja esmaabi.
Tema kõne oli mõeldud uue huvi äratamiseks ajaloo vastu.