katastriüksus
Katastriüksus on kinnistu, hoone või korter, mis on kinnistusraamatusse kantud eraldi kinnisasjana ja millel on unikaalne katastritunnus. Katastriüksus on kinnisasja põhiline arvestusühik Eesti kinnistusregistris.
Katastriüksus on kinnistu, hoone või korter, mis on kantud kinnistusraamatusse ja katastriregistrisse eraldi kinnisasjana. Igal katastriüksusele määratakse unikaalne katastritunnus, mis võimaldab seda üheselt identifitseerida. Katastriüksused jagunevad peamiselt kolmeks: maaüksused (kinnistud), hoonestusõigused ja korteriomandid. Maaüksus on maapinna osa koos sellega püsivalt ühendatud ehitiste ja rajatistega, korteriomand on korter koos selle juurde kuuluva määratud maaosa ja ühisosaga. Katastriüksuse kohta kajastuvad katastriregistris olulised andmed nagu pindala, sihtotstarve, asukoht, piirid ja omaniku andmed. Kinnistusraamatus kajastatakse omandi- ja muud asjaõigused, koormised ning keelud. Katastriüksus on oluline mõiste kinnisvaratehingutes, maamaksustamises ja ruumilises planeerimises. Näiteks ostab inimene korteri, siis tegelikult ostab ta konkreetse katastriüksuse, millel on oma katastritunnus ja kinnistusraamatu kaart.
Kasutusnäited
Notari juures kinnistu ostu-müügilepingule alla kirjutades on oluline teada täpset katastriüksuse katastritunnust.
Maaüksus, mis on kantud katastriregistrisse, moodustab iseseisva katastriüksuse.
Enne kinnistu ostmist tuleks kinnistusraamatust kontrollida, kas katastriüksusel on kehtivaid koormisi või hüpoteeke.